Sundell ei saaks hakkama euro sarjas. Enne tooks juba Leemeti siia!

Kontorisse jõuab selline info täna esimest korda

Ehk ajas Raudla ise sassi - on siiski Kalev/Audentese radalil

Kuna viimasel ajal on foorumis vaiksemaks jäänud, siis pakun väikese vox populi välja: eeldusel, et Kalev/Cramo eelarve märkimisväärselt ei kasva ning tugevama taustaga välismängijate palkamine on keeruline, siis keda siinne seltskond EST-LAT liigas mänginud mängijatest potentsiaalse täiendusena näeks? Kes võiks Kalevisse kas praeguse taseme või tulevikupotentsiaali põhjal kuuluda?

Ja teeks nii, et jätaks Prometey ja VEFi mängijad hetkel valikust välja.

Võibolla sobiks Viimsi Topin!!

Kui Konontšuk peaks kuskilt parema pakkumise saama ja lahkuma, siis tema asenduseks võiks tuua Böckleri.

Pärnust võib üsna kindel olla, et minnakse Kirvest püüdma jälle. Poleks ise eriti sellise liikumise fänn, aga meeskonda halvemaks ta ka ei teeks. Valge peale võiks ehk ka mõelda, kui ta puhta sharpshooteri rolli ja ca 15 minutiga mängust rahulduks.

Mujalt väga ei näe kedagi, kes sobiks. See hooaeg pole ka mõnda ägedat välismaalast, keda väga siin näha sooviks.

Eestlastest Kirves, välismaalastest Toppin. Lipsu võiks ka kaaluda. Pigem Lips kui Kurbas.

Tartust kannataks Rosenthali peale ka mõelda, aga tundub olevat sellist tüüpi mängija, kes peab olema meeskonna põhimängujuht ja sellise 15-20 minuti rolliga võib ära kaduda.

Tahaks loota, et Mihkel Kirvese palkamine ei kuulu klubi plaanidesse, kuna see tähendaks, et ka järgmisel hooajal kuuluks meeskonda vaid üks tsenter, kuivõrd jätkamas on nii Jurkatamm kui Hermet ja ilmselt ka Kristjan Kitsing. Tänavune hooaeg tõi ühe tsentriga mängimise kitsaskohad hästi välja – kui vastu tulid jõulise eesliiniga meeskonnad, siis kõik jäi suuresti viskeõnne peale kaare tagant; ja kui Kalev peaks jõudma Meistri liigasse, siis selliseid vastaseid saab olema palju rohkem kui mullu.

Ühisliiga mängijatest tuleksid teise tsentrina minu arvates taseme poolest kõne alla Silinš, Radunic ja Tomic. Neist kahe esimese palganumber käib klubile ilmselt üle jõu. Ja eeldusel, et Meierš peaks jätkama, siis teine tsenter peaks olema pigem liikuvam-lennukam.

Tagamängijatest tuleksid rünnaku poole pealt kõne alla Cheese ja Gandia-Rosa, aga nende kaitsemäng ilmselt ei võimaldaks viljeleda seda stiili, mida Rannula ihkab.

Puhtalt potentsiaali poolest oleks Böckler minu silmis kindel esivalik ühisliigas mängivate eestlaste seast. Ta tänavune hooaeg pole olnud küll loodetult hea, aga samas on ka tema roll Mazursi mängujoonises kohati väga ebamäärane, tema tugevusi mittearvestav. Böckler võtaks minu nägemuses üle Kurbase koha, kelle keha ei tundu enam tippkorvpalli nõudmistele vastu pidavat. Konontšuki koha suudaksid täita ilmselt vaid viimati välismaal pallinud eestlased, Jõesaar või Jurkatamm.

Kirvest isiklikult ka liiga palju ei oota järgmine aasta Kalevisse, aga samas on ta näidanud nii kuramuse head oskust enda omadustega, et tuleb huvitav suvi.

Meiersi võiks ju jätta, aga samas kui tal see puus nii palju mure teeb siis kas ja mis summa eest on ta siia üldse nõus jääma. Põhitsentriks teda järgmine hooaeg jätta ei saa ja varutsentri number võib tema jaoks jääda pisut liiga väikseks.

Ilus lõpp hooajale. Minu jaoks jäid kripeldama vaid kaks episoodi - Cholet võõrsilmängus nii korralik kokkukukkumine ning ühisliiga Final Fouri fopaa, mis, tõsi, oli rohkem tingitud ebanormaalsest kalendrist.

Tervikuna tehti väga kena hooaeg ning ma tahaks loota, et peale sellist hooaega on võimalik tasemes samm edasi teha. Kui arvestada, et FIBA võiks tahta geograafiliselt Champions League'i kandepinda laiendada, siis võiks Kalev olla päris heas positsioonis: sportlikus mõttes näidati, et suudetakse head korvpalli mängida ning organisatoorse poole pealt (mängukorraldus, teleülekanded) oldi vast üks parimaid klubisid Europe Cup sarjas.

Tänavuse hooaja koosseis oli ka mõnusalt ühtlane. Kipitama jääb vaid ühe tugeva korvialuse jõu puudumine, aga eelarve seadis piirid ning loodetavasti suudetakse see järgmiseks hooajaks hankida. Oleks põnev näha, kas ja millise dimensiooni see Kalevi mängule anda suudaks. Kuid selles osas tuleb Rannulaga küll nõus olla, et kõigil mängijatel olid hooaja jooksul oma kõrghetked, mil nad meeskonda tugevalt aitasid.

Mis välismängijaid puudutab, siis mulle jätsid tervikuna parima mulje Kovliar ja Van Beck. Neist esimene on oma vanuse kohta fenomenaalse enesekindlusega ning teine jättis lihtsalt sümpaatse mulje. Väga korralik mängumees, kes suutis nii rünnakul kui kaitses head agressiivsust näidata ning nii mõnegi mängu meeskonnale ära tassida. Kui tema hinnalipik väga kõrgustesse ei tõusnud, siis ma näeks teda küll järgmisel hooajal meelsasti taas Kalevis.

Gilberti osas läks minu armastus langevas joones. Kui hooaja esimeses pooles olin ma Gilberti suur fänn, siis hooaja lõpus jäid mulle silma mingid episoodid, mis mulle nii väga ei meeldinud. Mängijana on tal väga ägedad oskused ning tema kaitsesurve on klass omaette, kuid just suhtumise ja motivatsiooni pool tekitas minus järgmise hooaja suhtes kõhkluseid. Iseasi ka see, kas ta soovib Eestis kolmandat järjestikku aastat mängida - pigem arvan, et mitte.

Meiers oli hooaja esimeses pooles korralik abijõud korvi all, eriti eurosarjas. Tema kevadhooaeg oli aga tervise tõttu paras katastroof, mida iseloomustasid piiratud liikumisvõime ning limiteeritud mänguminutid. Mängijaklassiga tegi Meiers muidugi mingid asjad ära, kuid tulevikku silmas pidades on minu jaoks just tema tervis võtmeküsimus - kui ta laguneb järgmise hooaja käigus samamoodi ära, siis oleks tema palkamine korralik risk. Mängijana jättis muidu väga sümpaatse mulje ning kuulda oli, et ta ise oli ka Eestis igati rahul.

Raimo suutis end hooaja käigus pingilõpust soliidseks rollimängijaks mängida. Inimesena tundub taas väga lahe persoon. Mängumehena näitas, et tal on teatud head omadused kindlasti pagasis olemas (hea kaitsemäng, jõulisus ja energia, sööduoskus), kuid kui ta tahab tasemes järgmist sammu astuda, siis ta peab õppima rünnakul olukordi ära lahendama. Tema puudulik vise ning korvi alt telliste mööda ladumine oli kohati päris jube vaatepilt.

PS! Kalevi kontorile ka suur respekt, hooajaga suudeti ikka massiivne samm edasi teha.

Rannula palkamine peatreeneriks osutus suurepäraseks otsuseks, aga tänavune edu võib tekitada tulevaks hooajaks liiga suuri ootusi. Eesti meistrivõistluste ja karikavõistluste võitmine jääb jätkuvalt enesestmõistetavaks eesmärgiks – pole näha, et ükski kohalik klubi suudaks Kaleviga eelarve poolest konkureerida –, aga eurosarjas saab olema väga keeruline edu korrata, kui eelarve jääb samasse suurusjärku. Kui õnnestub saada Meistrite liiga alagrupiturniirile, siis tuleb vastamisi minna kolme klubiga, kelle eelarved on Kalevi omast kordi suuremad. FEC-is saab alagrupis olema selliseid klubisid ilmselt kaks ja ka seal oleks juba ainuüksi alagrupist edasipääsemise puhul tegemist eneseületamisega. Tänavusel hooajal õnnestus hakkama saada haruldase saavutusega ehk kokku panna meeskond, kelle reaalne väärtus oli turuhinnast palju-palju kõrgem. Kui näiteks Toomi puhul oli pärast vahelejäänud hooaega kahtlusi, et kas ta suudab ennast üldse rotatsiooni murda, siis hooaja käigus suutis ta kerkida palju kõrgemale tasemele kui enne vigastust ning oli eurosarjas resultatiivsuselt ja efektiivsuselt teiseks parim eestlane. Kovliari arengut võib samuti fenomenaalseks pidada. Konontšuki puhul võis eeldada, et temast saab oma positsioonil põhitegija, aga nii stabiilselt head eurohooaega ei osanud temalt ilmselt keegi oodata. Omaette saavutus oli leida suhteliselt odava hinna eest kaks ameeriklasest tagamängijat, kes lisaks skooritegemisele näitasid üles ka suurt tahet ja võimekust kaitset mängida. Ja kõige tipuks valitses tänavuse koosseisu vahel suurepärane individuaalne klapp ning koosseis säilis hooaja käigus muutumatuna (Gilberti vigastustest põhjustatud Wade-Chatmani sutsakas välja arvata) Pärnu aegadest mäletame, kuidas Rannula pidi tihtilugu hooaja käigus kõvasti mööbeldama, et õige kooslus leida. Tänavu oli ainus väljavahetamise ohus mängija Raimo, aga ma kahtlen, kas Kirves oleks oluliselt suuremat efekti andnud, kui ta oleks otsustanud Kaleviga liituda. Kirves on Raimost mingil määral parema visketunnetusega, aga Pärnus oli tema päralt piiramatu mänguaeg ja vabadus teha rünnakul mida iganes, võtta kasvõi kolmkümmend viset mängus. Kalevis oleks ta seisnud silmitsi ülesandega säilitada enesekindlus kordades väiksemate minutite arvu ja sellest veelgi väiksema ründeolukordade arvu juures.

Õnnitlused ja tänud kõigile klubiga seotud isikutele eduka hooaja puhul. Ja võimalikult väikest närvikulu uueks hooajaks valmistumisel.

Kui tänast Mängumeeste episoodi kuulata, siis näib olevat kaks äärmust: kas CL põhiturniirile jõudmine ja jackpot või ENBL'i toksimine ja hall igapäev.

Tuleb kõiki taevaseid jõude appi paluda, et FIBA isad annaks otsekoha CL põhiturniirile (või et loosiõnn naerataks ning Kalev suudaks sinna läbi kvalifikatsiooni jõuda), sest ma ei taha isegi ette kujutadagi hooaega, kus ainsad kaks väljundit oleks Eesti-Läti ühisliiga ja ENBL. Taseme mõttes on ENBL tore ja jõukohane liiga ning kindlasti FIBA muudest sarjadest odavam, kuid minu meelest tapab seal osalemine ära igasuguse võimaluse publikut saali tuua ning korvpalli populariseerida. See praegune formaat, kus tehakse kuskil linnas suvalisel ajal kiiruga mingi miniturniir ära, on lihtsalt niivõrd napakas ja publikuvaenulik.

Ma loodan ka, et klubi tegi tänavusest hooajast selle järelduse ära, et neli sarja (Eesti-Läti ühisliiga, Eesti karikas, FIBA sari ning ENBL) ühel ajal on liiga ambitsioonikas amps ning paneb lõpuks igal pool natuke lõivu maksma.

https://sport.delfi.ee/artikkel/1201951 ... -koos-teha

Kalevile on esitatud kutse EuroCupil osalemiseks. EuroCupil osalevatelt klubidelt nõuti tänavu minimaalselt 2,5 miljoni euro suurust eelarvet. Samas, Leedu meediast käis korduvalt läbi, et Lietkabelise eelarve oli tänavu 1,7 miljonit eurot. See olevat olnud konkurentsitult väikseim EuroCupil osalevate klubide seas. Isegi vaid ühe võiduga piirdunud Anwilil olevat see olnud 3 miljonit eurot. Selleks, et EuroCupi vääriline eelarve kokku panna, peaks suutma koguda 5000 või enam pealtvaatajat kõigil üheksal kodumängul. Tallinna suuruses linnas ei tohiks see justkui probleemiks olla, aga nagu näha on olnud nii Kalevi kui koondise puhul, siis publik tuleb suurel arvul saali alles siis, kui mingil turniiril on midagi juba saavutatud.

https://www.euroleaguebasketball.net/ne ... 23-season/

Delfi andis intervjuu Heikoga välja ja ütles, et peale CLi on tegelikult ka kutse Eurocupi poolt olemas tiimil. Päris kosmiline samm oleks, aga peale eelnevat hooaega võiks ju sajaga tuld juurde anda.

Muidugi tõenäoliselt jääb see liiga suureks kalaks mida püüda, samas on ta igaljuhul suur tunnustus klubile.

Siin ka küsimus koos vastusega:

Kas mõtled EuroCupi all FIBA Europe Cupi või ULEB-i EuroCupi?

Liiga palju ei julge klubi eest rääkida, aga ka ULEB-i omast on kutse olemas. Aga EuroCupil on oma nüansid, näiteks on nõuded eelarve ja saali kohta. Võimalus oleks, aga selleks peab klubi väga suure sammu eelarves edasi tegema.

Ideaalis oleks jus Eurocup koht kus mängida ja eesti poistel areneda.