https://www.youtube.com/watch?v=UTrIl3nr8sk

Endine Kalev/Cramo abitreener Giedrius Žibenas sai väikse müksu Lietkabelise peatreenerilt, väike näitemäng oli ka muidu teemas igaljuhul korralik pinge Leedus ikka õhus, Rytas viigistas seeria 1:1 ning järgmine mäng ülehomme Panevežises.

Kui kedagi huvitab siis Sander Õigus on oma podcastis 'Sanderijutusaade' võtnud ette korvpallurid ning Talts, Tein, Kristian Kullamäe, Vene, Kotsar jne on läbi käinud.

Päris pinnapealne, et ei ole eelkõige kossusaade aga vägaväga huvitavaid nuppeid saab välja korjata.

Vene võrdles eelmist ja nüüdset kossukoondist näiteks: "kui vanasti olid töömehed, et raisk paneme nii et veri ninast väljas siis nüüd on rohkem arusaam, et paneme kõik kotti kes ette jäävad."

https://sport.delfi.ee/artikkel/1200394 ... imu-endale

Kuna see on maksumüüri taga siis paar huvitavamat lauset:

"NBA tehnoloogia ja innovatsiooni osakonna asepresident Tom Ryan vihjas, et õige pea peaks korvpalli jõudma ka seadeldised, mis meenutavad jalgpallis kasutatavat väravajoonetehnoloogiat.
Näiteks hakkavad arvutid reaalajas määrama, kas mängija asutus üle külje- või otsajoone. Või seda, kas viskeblokeering oli määruspärane või oli tegu nn langeva palliga."

Saksamaa firma Betterguards on loonud hüppeliigese kaitsmiseks „turvavöö“. Pisikest seadeldist on võimalik panna kõikide jalatsite külge ja kaugelt vaadates on see märkamatu. Tööpõhimõte ongi sarnane autos kasutatava turvavööga. Tavaliste jooksusammude, hüpete ja lõigete korral see ei sekku, aga väändumise ohu korral sekkub hüdraulika, mis lukustab jala ja takistab tõsisema vigastuse tekkimist."

Küllap oligi aja küsimus, millal tulevad ka smart-lahendused kossuplatsile üle, eriti huvitav on see Betterguardsi hüppeliigese kaitse, oleks endalgi noorena see kasuks tulnud

https://sport.delfi.ee/artikkel/1200502 ... -kallimaks

See kossuliidu piletite teema on üks paras komöödia! Ma saan aru, et kõik kallineb, aga neil kukuvad need asjad ikka väga kehvasti välja! Eks need piletipaketid EM-ile on muidugi siga kirved ja omal käel bronnimine tuleks igaljuhul soodsam küll aga kindlasti tülikam ja aeganõudvam. Nii öelda laisa inimese pakett. Lisaks ka muidugi need Saku Suurhalli koduste mängude piletihinnad Eesti koondise mängudel. Kas see seletab miks müüakse massiliselt pileteid facebookis kossugruppides?

Ütlen ära, et ma pole küll ühtegi lepingut näinud, aga tundub kummaline, et korvpalliliit/Reisiekspert (kumb iganes neist lennufirmaga lepingus on) ei ole suutnud lepingut selliselt sõlmida, et seda ei saaks lennupartneri poolt lihtsalt ühepoolselt "üles öelda" või siis vähemalt ilma leppetrahvita mitte. Ja kas ma eksin, kui arvan, et korvpalliliit/Reisiekspert ei organiseeri seda reisi puhtast kossuarmastusest, vaid võtavad selle eest reisi korraldamise eest endale ikkagi ka eraldi teenustasu või siis vähemalt lisavad sisseostetud ja edasimüüdavatele kuludele omalt poolt väikese marginaali?

PR-i mõttes näeb see igatahes päris õnnetu välja. Alles oli uudisnupp, kus korvpalliliit aitas rahahädas Bosnia koondist (ma möönan, et abi sisu jäi selgusetuks, kuid kui Bosnia ainus mure on raha, siis ...), kelle ridades on aastas kümneid miljoneid eurosid teeniv Nurkic, kuid nüüd tõstetakse käed üles ning lükatakse kulu vaikselt kohaliku korvpallifänni kaela.

Vaatasin naljapärast Tallinn - Milaano lennupileteid, 350€ on kiireim - vahemaandumine poolas, lennu pikkus 5h
Odavaim 230€. Huvitav mis diiliga see liit neid pileteid ostis. Kui keegi siit seltskonnast võttis liidu kaudu, siis kas on teada mis lennufirmat kasutatakse?

Pole ammu korvpalliliidu kohta sõna võtnud, aga nüüd on jälle vist põhjust - kas ma olen ainus, kellel on basket.ee mobiilivaates täiesti teisest sajandist? Kui viga ei ole minu seadmes, siis see on täiesti jabur, et me istume aastal 2022 endiselt mingi põlve otsas nikerdatud veebilehega. Veebileht võiks olla iga endast lugupidava asutuse või organisatsiooni visiitkaardiks.

Teiseks kriibib tugevalt silma, et kui minna Saku I ja Saku II liigade lehekülgedele, siis on osade sealsete klubide embleemide ümber valge kastike. Jällegi, korvpalliliit esindusorganina võiks olla sellisel tasemel, et taoliseid asju sisse ei lasta. Ma saan aru, kui need oleksid sellistena seal üks-kaks päeva, aga need on seal olnud hooaja algusest saadik ning tundub, et ilmselt oleksid sellisena hooaja lõpuni.

Eriti naiss on veel see, et Kuremaal vist sellel hooajal mingit logo-laadset asja ei olegi. Eesti esiliiga 2022, lahe.

Võibolla ma olen praegu liiga kuri, aga minu jaoks on lisaks sisulisele poolele (mis ei ole ka hiilgav) ka liigade väline pool oluline ning kui asju tehakse sedavõrd suvaliselt ja üle jala, siis mis tõsiseltvõetavusest me saame üleüldse rääkida? Mingisugused elementaarsed standardid võiks endale ja osalevatele klubidele siiski seada, vastasel korral on ka 10 aastat pärast sama pilt.

Keegi peaks olema ikka seal palgal, kes tegeleb kodulehega jne.

Polnud kunagi telefoniga nende kodulehte külastanud, mul kõik ok ja tundub isegi mugavam kui veebis.
Üldiselt ma siiski arvan, et kriitika on igati õigustatud ja ma pigem olen nõus, et see kodulehekülg nüüd suurimat professionaalsust ei näita. Pisidetaile jms küsitava väärtusega lahendusi on palju, lisaks visuaalne pool.

Muide sattusin täna lugema juhatuse viimast koosolekuprotokolli ning selle raames tegid osad persoonid kokkuvõtteid ja jagasid pikemaid nägemusi. Nii mõnigi asi pani kukalt kratsima, aga ju siis on rahaline olukord sedavõrd nadi, et ei suudeta näiteks kord kuus üht videopodcasti (kus oleks saatejuht(id)+külalised) teha. Neid näiteid leiab sealt veel...

Artikkel õhtulehes soovitan lugeda
https://sport.ohtuleht.ee/1073026/suur- ... i-pareikod
üks väide Beilinsoni poolt pani imestama:
Meil on esiliigas ka üks U20 vanuses keerulise nimega poiss (ilmselt peab silmas Dmitry Svyatolutskiyt – M. T.), kes kolis 13 aastat tagasi perega Venemaalt siia. Ta tegi kodakondsuseksami ja paneb iga mäng esiliigas 20+ silma. Meistriliigast kedagi ei huvita, kuigi ta pole kehvem kui [Kalev/Cramos mängiv 20aastane] Hugo Toom. Võib-olla fantaasiat on isegi rohkem.“

Selliseid näiteid on küllalt. see et paned esiliigas 3 mänguga keskmiselt 22 punkti see ei ole suur näitaja (pea 36 min mänguga) , kindlasti on tegemist hea mängijaga aga see ei tähenda et Ta on ntx Toomist parem aga seline kibestunud jutt ei tee Beilinsonile au
Aga tuleb tunnistada ,et probleem on ja paraku on see sellest et eestlased ja venelased on seni elanud eri maailmades ja niikaua kui ei suudeta eestikeelse koolihariduse probleemi vene koolides ära lahendada , ei tule ka lahendust venelaste probleemile Eesti korvpallis .
Üks ametlik teade ka Kuhilt siin artiklis:
Alaliit korraldab detsembris mõlema soo kõikide vanuseklasside, ka täiskasvanute, karikavõistluste finaalid Narvas.
Iseenesest tore üritus aga usun sellist melu nagu oli eelmine aasta Tartus karikafinaalide aeg, seal ei tule, iseasi kui tanki näidataksa , siis kohalikud tuleksid lilledega kohale
Aga vbl sõjarelvade asemel korvpalli pakkumine ongi hea mõte, elu näitab...

Selle teema võttis väga hästi kokku Basket TV ühes oma saates
https://sport.delfi.ee/artikkel/9574061 ... a-virumaal

tegelikult saaks korvpalliliit (või mõni spordiklubi) Integratsiooni SA lõimumist edendavasse kultuuri- ja sporditegevuste taotlusvooru (https://www.riigiteataja.ee/akt/129032019008) esitada projekti, kus siis mõnel koolivaheajal (nt suvel) pakutaks korvpalli teemalisi linnalaagreid Narvas/Kohtla-Järvel/Jõhvis jne, tublimad/innukamad noored saaksid nt korvpallikoondise mängule, koondisega kohtuda jne. viise, kuidas asi käima tõmmata, on, kuid, jah, ennekõike on vaja leida ka sinna treenerid.

Üks väga hea intervjuu: Sten Olmre: mulle oleks meeldinud olla maailma parim korvpallur, keda mitte keegi ei tunne

Heidab valgust muuhulgas sellele, miks Olmre nii järsult pildilt kadus. Ma pean ütlema, et Olmre jätab endast inimesena väga huvitava mulje - jutt on loogiline ja intelligentne, samas ebaeestlaslikult otsekohene ja aus. Väga värskendav lugemine kogu selle tavapärase poliitkorrektse teksti kõrvale, mida korvpallimeedias enamasti kohtab. 

Ning tõesti kahju, et selline mees Eesti korvpalli jaoks lõpuks kaduma läks. 

Tundub, et Eestis ei ole jah taolist autoriteeti, kes mõne kõhkleva poisi kõrvale võtaks ja õpetussõnu jagaks. Või siis isegi spordipsühholoogi. Olmre kaotamine Eesti kossule on meie ressurssi arvestades ikka väga kurb ja sunnib mind koondises Rosenthali vaatama.

Valimiste puhul ka natuke sporditeemadel debatti - https://sport.postimees.ee/7717760/erak ... avat-ideed

@bckalevcramo

Ma ei tea, kui palju sa saad või oskad tausta avada, aga ma eeldan, et klubi kontoripoolel oma vähemalt omakeskis arutatud, et milllised need peamised puudujäägid praeguses spordisüsteemis on, millest klubi hetkel enim puudust tunneb ning mis takistavad klubil kasvõi eelarve mõttes järgmisele tasandile pürgimist?

Palgasüsteemi osas ilmselt väga mingisugust debatti enam ei ole ning seal on vist kõik vaikimisi selle lähenemise võtnud, et klubisportlastele tuleb palka maksta.

Mis puudutab taristut, siis selle osas on mul natuke kahju, et räägitakse ainult sellest suurest hallist, mis mahutaks 10 000 pealtvaatajat ning mis võimaldaks läbi viia suurvõistlusi. Jah, kindlasti on ka sellise suurusega halli tulevikus vaja, kuid minu meelest - ja Kalevi viimase kuu näitel - on vähemalt Tallinna puhul suureks probleemiks medium-size suuruste spordiareenide puudumine, mis leiaks igapäevast kasutust. Ei saa öelda, et uusi saale ei oleks viimastel aastatel ehitatud (Sõle, RING jne), aga need ehitatud saalid meenutavad siiski pigem suuremamõõdulisi koolivõimlaid ning mitte sellist tänapäevast ja modernset spordiareeni, kus võiks tippvõistlusi pidada. Näiteks viimaste aastate vastaste Den Boschi (Maaspoort Arena, mahutavus 3500) ja Oostende (COREtec Dome, mahutavus 5000) kodusaalid on olnud minu meelest sellise optimaalse suurusega saalid.

Mulle endale tundub kõige huvitavam hetkel E200 lubadus sellest, et ettevõtjad saaksid 3 protsenti oma tasuvatast käibemaksust sporti kanda. Ma ei tea, kas see on just ideaalne lahendus, aga vähemalt näib see olevat selline idee, mis aitaks midagi süsteemselt muuta ning mis tooks kaasa selle, et spordiklubid ei peaks jääma enam niivõrd palju lootma kohalike omavalitsuste toetusele (mis on Eesti puhul niigi väikesed võrreldes muu maailmaga). Kas ja kuidas selline süsteem praktikas töötama hakkaks ja kui palju ta suuremate spordiklubide tasandil tegelikku efekti annaks, see on juba omaette küsimus.