Eks see tundub mulle ka, et suures plaanis peaks ju asi selge olema ja kui kõik terved on, siis võiks need, kes suure tõenäosusega välja jäävad ka pingile jääda, sest sõitval koosseisul on ka veel kõvasti omavahel kokku harjumist vaja.

Selgunud on koosseis tänaseks mänguks:

http://www.basket.ee/et/uudised?news_id=9693

Käsitamatu, et Robert Valget pole juba reservi (äärmise hädavajaduse korral kasutamisele tulevate mängijate hulka) arvatud. Peaks ju ammu selge olema, et tal ei ole piisavalt kvaliteeti, et EM-il või valikmängudes koosseisu kuuluda. Teine mängija, kelle võiks minu arvates reservi arvata, on Hermet. Temas on palju rohkem kvaliteeti, aga tal on pea võimatu number nelja peal koosseisu mahtuda ja number kolme peal kasutamine on puhas hädalahendus Kalevi-päevilt, mis on nüüd justkui tema pärisosaks saanud, ehkki ta ei olnud seda positsiooni oma profikarjääri jooksul ilmselt kunagi varem mänginud ja see ka ei sobi talle kuigi hästi.

Seda ma just mõtlesingi, et nüüd võiks need mängud möödas olla, kus Hermet saab nr 3 peal 15 min kui enne teda on olemas kolme positsioonil järjekorras Jõesaar (kes säramiseks vajab mängus pikki minuteid), Drell, Raieste ja vajadusel ka Vene. OK, Leedus olid haigused ka taustal, aga nüüd peaks olema selliste katsetuste aeg möödas. Kui Hermetit igaks juhuks tahta mängitada, siis minu arust pigem võiks nelja peal paar minutit saada.
See, et ainult 12 mängijat kaasa saab, paneb muidugi kõigile meeskondadele kõva riski.
Ei tea, kas vigastuse korral võib kedagi juurde lennutada või mitte, selles osas pole nagu infot liikunud.

Mõtlesin korra selle peale, et mis variandid on koosseisu piiripealsetel meestel meeskonda mahtumiseks.
Nurgeril on üks element mida ta valdab paremini kui Tass, see on low post kaitsemäng. Suured ja pikemad mängumehed pigem ei saa tema vastu nii kergelt viskele kui Kitsingu-Tassi või Hermeti-Treieri vastu. EMil olulistes mängudes eeldaks, et Kotsar mängib selline 30 minutit tsentris, kas see ülejäänud 10 minutit jagada Tassile, Nurgerile või Nurger+Kitsing combole on maitseasi ja oleneb kindlasti vastasest. Ukrainal on see suur kolge Pustovõi kelle vastu peab kaitses olema korralik keha vastas, et siis kas peaks Kotsari mänguaega ajastama, et ta samal ajal platsil oleks, või siis kuidagi suutma ära nullida selle ohu mis tekib kui Kotsar platsil ei ole. Lisaks pidi tulema NBAst see Alex Len ka, kes on päris hirmus kolge, ei teagi kuidas nad mänguaega jagama hakkavad. Brittidel on natuke sama lugu, seal on see Olaseni kes on natuke lühem, aga päris jõuline ja atleetlik, sobib Tassile paremini kui Pustovõi või Len. Horvaatia puhul üldse nende korvialune ikka väga hirmuäratav, ma ei näe et keegi teine peale Kotsari oleks üldse võimeline sealt stabiilselt nende vastu punkte tooma. Küsimus selles, et kui varutsenter on ainult Tass, siis kas me oleme võimelised tema ründemängu effektiivselt kasutama, nii et meil endal korvi alt ära ei lammutata.

Hermetile ma ei näe kohta juba selle pärast, et ta on selline mängija kes kehva vastase vastu võib väga palju punkte laduda, aga EMil tulevad vastu väga kõrge tasemega mehed kelle vastu Hermet kipub pigem ära lagunema. Vene on sisuliselt Hermet, kes teeb asju üks kraad kvaliteetsemalt.

Dorbek - Rosenthal - Sokk on ka huvitav olukord. Teoorias peaks olema Soku koht koondises kindel, ehk siis selline 3s mängujuht Kullamäe ja Kriisa järel. Samas kui Sokk on 3. mängujuht, siis milleks on vaja Rosenthali, kes on effektiivsem palliga mängides ja kelle kaitsemäng pole nii hea kui Dorbekul. Teisalt aga peab Sokku kaitses jubedalt peitma mida pole vaja Rosenthali puhul karta ning Rosenthal saab mängida nii 1 kui 2 peal.
Ehk minu loogika ütleb, et loogiline oleks kas Sokk + Dorbek või Rosenthal + Dorbek. Toijala muidugi võib valida Soku puhtalt selle pealt, et kui noortel meestel kinni kiilub siis saab ühe kogenud dirigendi platsile panna kes korra hoo maha võtab ja joonise paika paneb. Dorbeku vorm on ka senimaani olnud ikka päris kehvake, et kui ta oma survestavat kaitset ei suuda teha ja kolmeseid sisse ei viska, siis on see raisatud koosseisu koht.

Vahe on rohkem selles, et kui Hermet platsil oli, siis ta küll millegi väga silmapaistvaga hakkama ei saanud, kuid mängu käiku oluliselt ei mõjutanud, st täitis koha rotatsioonis ära. Valge aga küll, tema mängus olles kadus midagi ära
Hermet ja Kitsing said mõlemad umbes korra mängus kolmest visata, st kui neile positsioone ei luua ja nad palli ei saa, siis pole neist viskajatena ka suurt tolku. Kitsing tõepoolest kasutas Leedus oma ühesed võimalused ära, kuid jällegi, mängu ei mõjutanud see palju.
Toijala valik on ilmselt, kas võtta kolmas tsenter Nurger või siis Kitsing, kes häda korral tsentrit mängib, või siis Hermet, kelle häda korral saab kolme peale lükata. Samas, nelja peal on võimalik ka Tassi mängitada. Siis veel üks kaitsev tagamängija, kuhu konkureerivad Dorbek, kes sai Leedus paremini hakkama või siis Rosenthal, kellel tundub olevat suurem usaldus.

Omapärased seisukohad.

Nurger on parem korvialune kaitsemängija kui Tass? Nurgeril on ju selgelt vähem massi ja lihasjõudu kui Tassil. Nurgeri häda ongi ju olnud see, et ta on tippkorvpalli jaoks liiga õbluke. Ma ütleks, et ainus element, mille poolest Nurger on Tassist parem, on keskpositsioonivise. Selle jaoks pole aga viimasel ajal ei klubis ega koondises mängujoonises kohta leidunud. Kui enne suviseid mänge tundus ka mulle, et Kotsar saab olema ca 30 minuti mees (ja Tass kindel teine valik Nurgeri ees), siis nüüd nähtu põhjal pakuks, et mänguaeg saab Kotsari ja Tassi vahel palju ühtlasemalt jaotuma.

Dorbeku vorm on kehvake? Okei, visked pole tõesti kukkunud neis kahes mängus, mil ta sel suvel koondisesse on kuulunud (MM-valikmängudeks jäeti ta mingil arusaamatul põhjusel koosseisust mäletatavasti välja ja eelistati Valget). Mis puudutab aga kaitsemängu, siis Leedu vastu peetud kohtumistes mina küll temast agressiivsemat mängijat ei silmanud. Ma olen veendunud, et Timmu saab kindlasti koosseisu kuuluma. Juba puhtalt tema kogemused kuluvad koondisele ära, aga peamiselt seetõttu, et ta on lihtsalt parem mängujuht kui Rosenthal või Dorbek. EM-ile ainult kahe mängujuhiga ehk Kriisa ja Kullamäega minna oleks liiga riskantne. Tagaliinis tundub olevat ainus lahtine küsimus see, et kas lõppvalikusse mahub Dorbek või Rosenthal. Minu eelistus kuulub hetkevormi põhjal esimesele.

Loodetavasti on nüüd tasakaalupunkt saavutatud ja sellelt tasemelt, mida on näidatud kahes viimases mängus, edaspidi enam märkimisväärselt allapoole ei langeta. Mängusisestest äärmuslikest langustest saab lahti ilmselt sellega, kui meeskonnast eemaldatakse teatud mängijad, kes sinna taseme poolest ei sobi ja kui rotatsioon lakkab olemast 12-meheline. Lapsikutest pallikaotustest aga arvatavasti täiesti vabaks ei saa, kuna meeskonnas lihtsalt annavad tooni Euroopa tippkorvpalli mõistes väga noored mängijad.

Selles, kas korvialuses osakonnas pääseb viimase mehena EM-i koondisesse Kitsing või Nurger, pole vist väga vahet. Nurgerit ei saa mängu panna, kuna ta on lihtsalt nii ebakindel. Kitsingut pole aga mõtet mängu panna, kui talle ei suudeta viskekohti tekitada – viimasel ajal kahjuks ei suudeta. EM-il viiemehelise eesliini rotatsiooniga nagunii mängima ei hakka.

Rosenthalile antakse Toijala poolt kõvasti krediiti, aga ta tegutsemiskiirus ja intensiivsus paistavad tuumikmängijate kõrval hetkel ühe või kahe järgu võrra madalamal tasemel olevat. Pühapäeval oleks tore jälle Martin Dorbekut koosseisus näha. Ta tundub hetkel palju paremini kaaslaste tempos püsivat kui Rosenthal.

Tartusse pole vist lähiajal mõtet koondisemänge enam viia. Ootamatult lahja publikuhuvi.

Veidi küll maitse asi, aga ütleme siis nii, et tänane koondise koosseis Bosnia vastu peaks olema välja arvatud ühe erandiga (Hermeti asemel Jõesaar) see kes sõidab Itaaliasse.

Tänane mäng küll ei ole see mille tõttu Hermet koondisest välja peaks jääma

Selle nädalavahetuse põhjal võib öelda, et koondis on back in business. Võrreldes MM-valikmängudega ja ka esimese Leedu vastu peetud mänguga on kvaliteet paranenud kordades. Belgia ja B-H vastu peetud mängudes tuli sisse kokku kolm kehva ca 5 minuti pikkust perioodi, millest kaks olid treenerkonna endi poolt imeliku koosseisuvalikuga põhjustatud. Ka võrreldes 2015. aasta EM-i eel peetud kontrollmängudega on seis märksa parem nii mängijate füüsilise valmisoleku kui mängupildi poolest. Toona liiguti kontrollmängudest läbi elumärki näitamata ja ka EM-i alustati koomalaadses seisundis. Ehkki mainima peab muidugi ka seda, et individuaalset meisterlikkust on nüüd koondises palju rohkem.

Tänase mängu järel ei tohiks enam küsimust olla, et kas tagaliinis peaks viimase mehena koondisesse mahtuma Dorbek või Rosenthal. Dorbek oli täna üks kahest mängijast, kes tõi mängu pöörde. Ta aitas kaitse tööle saada, samas kui Hermet vedas meeskonna rünnakul käima. Hermet viskas tänase mänguga rohkem punkte kui selle suve eelnevates mängudes kokku. See oli üldse esimene kord, kui tema kolme peal mängitamisest koondisele tulu tõusis. Samas, kui Jõesaar saab mängukõlbulikuks, siis talle kolme peal ruumi pole. Äkki võiks teda sel juhul Nurgeri ja Kitsingu asemel kolmanda tsentri rollis proovida. Nurgeri vorm on õnnetu ja Kitsingut ei suudeta tsentrirollis rünnakul ära kasutada. Praeguse seisuga tundub, et mõlemad oleksid EM-il kõigest reisisaatja rollis. Seda enam on kahju, et Veesaarele suve jooksul valik- või kontrollmängudes võimalust ei antud.

Saab olema huvitav näha, et kas EM-iks kärbitakse rotatsiooni üheksa-kümne mehe peale või mängitakse jätkuvalt 11-12 mehega. Esimesel juhul ei pruugi keegi kolmikust Jõesaar-Raieste-Drell ja ilmselt ka Timmu või Dorbek igas mängus platsile pääseda. Vähemalt on see meeldiv mure võrreldes eelmise korraga, kui EM-il osaleti ja oli raskusi kaheksa-üheksa teovõimelise mängija leidmisega.

Vast mahuvad mõlemad. Hermet lihtsalt Kitsingu asemele. Kitsing suutis paari minutiga neljanda alguses totaalset kaost külvata ja küllap ei jäänud see ka treeneritele nägemata. Pisut ikka peab kaitset ka jagama. Päris nii ei saa nagu Kitsing.

Praeguse seisuga seega:

Kotsar, Tass
Vene, Hermet, Treier
Drell, Raieste, Jõesaar
Dorbek
Kullamäe, Kriisa, Sokk

Hermetilt hea esitus, aga ma ühe mängu pealt teda siiski veel Kitsingust kõrgemale ei tõstaks. Kokkuvõttes on suvel seni Kitsing paremini mänginud. Samuti on tal suuremad kogemused ning ka eelmine hooaeg näitas, et hetkel on tegu parema mängijaga.

Minu jaoks ei olnud asi mitte Hermeti niivõrd heas esituses kuivõrd Kitsingu absoluutses suutmatuses mingitki kaitset mängida. Tema mängu lülitumine viib kaitse mitu pügalat alla.

Ma ütleks seevastu, et Hermet on vähemalt sama kehv kui mitte veel kehvem kaitsemängija.

Ei tea, ilmselt jääme hetkel erinevatele arvamustele. Kitsingu kaitse oli täna küll selline, mille peale Stephen A. Smith saaks pidada eepilise tiraadi hästi paljude suurte sõnadega.